ELU LAAGRIS

Klooga laagrisse toodi esimesed vangid 1943. aasta septembrist novembrini. Umbes 2000 vangile kavandatud laagris püsis kinnipeetavate arv 1800–2100 piires, kuid vange paigutati Vaivara võrgustiku laagrite vahel pidevalt ümber. Kokku käis Klooga laagrist läbi ligikaudu 3000 juuti, kellest enamik oli Vaivara koonduslaagrisse toodud Vilniuse ja Kaunase getodest, vähemal määral ka Lätist. Laagris viibinud vangide hulgas oli rohkem naisi kui mehi.

Erinevalt teistest Vaivara võrgustiku laagritest paiknes Klooga laager kivihoonetes, kus olid eraldi ruumid meestele ja naistele ning töötas veevärk. Laagri territooriumil oli ka haigla, kus töötasid vangidest arstid. See muutis kinnipeetavate elutingimused eriti talvel mõneti paremaks kui teistes laagrites, kus elati ajutistes barakkides. Nii levis võrgustiku teiste laagrite põlevkivikaevandustes ja ‑tööstuses töötavate vangide hulgas kuuldus Kloogast kui n-ö heast laagrist.

Laagri territooriumil asusid ka saetööstus, betoonitehas ja töökojad. Viimastest umbes 200 meetri kaugusel paiknes eraldi barakk sõjavangidele, mis oli okastraadiga ümbritsetud. Organisatsiooni „Todt“ alluvuses töötasid kinnipeetavad saetööstuses või valmistasid mereväele betoonist veealuseid signaalmiine.

Vangide päev algas kell 5 rivistusega naiste bloki esisel platsil. Tööpäev algas kell 6 hommikul ja kestis koos tunniajase lõunaga kella 6ni õhtul. Juudid olid jaotatud 100-liikmelistesse kolonnidesse, igale kolonnile määrasid sakslased brigadiri.

Toit oli laagris vilets. Hommikusöögiks oli kohv, lõunaks oli liiter kruubisuppi, päevas anti 350 g leiba ja margariini, kord nädalas anti 25 g suhkrut või marmelaadi.

12-tunnine tööpäev käis alatoitluse all kannatavatele kinnipeetavatele üle jõu. Osaliselt töötati koos eestlastest palgatöölistega, mis võimaldas juutidel suhelda kohalike elanikega. Tänu sellele on teada, et mitmel puhul püüdsid kohalikud elanikud raskete sõjaaegade kiuste ka juute aidata – seda nii toiduga kui ka kontaktide otsimisel vangide mujal kinnipeetavate sugulaste või tuttavatega.

Grupp Klooga laagris ellujäänud juute vangide baraki ees. September 1944. Eesti Ajaloomuuseum
Klooga laagris ellu jäänud Benjamin Anolik tutvustamas NSV Liidu esindajatele ülesandeid, mida laagris tuli täita. September 1944. Yad Vashemi fotoarhiiv

Piinapink, millel karistati Klooga vange. September 1944. Eesti Ajaloomuuseum