Holokaustiks nimetatakse Euroopa juutide süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mille pani toime Natsi-Saksamaa Teise maailmasõja ajal.
Holokausti aluseks oli natsionaalsotsialistlik ideoloogia, mis kuulutas ülimate väärtuste kandjaks põhjamaise aarja rassi, keda ehedal kujul kehastas saksa rahvus. Juutides nähti aarjalaste vastandit ja igavest vaenlast. Selline suhtumine õigustas nende süstemaatilist diskrimineerimist ja füüsilist hävitamist rahvustunnuse alusel. Natsionaalsotsialistlikust ideoloogiast lähtus ka Euroopa mustlaste tagakiusamine ja massimõrv ning teiste poliitiliselt või sotsiaalselt määratletud inimrühmade represseerimine.
Natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal 1933. aastal algas ka nende ideoloogia ellurakendamine. Esimestel aastatel piirdus see avaliku, riigi toetatud poliitilise survega, millega kaasnes juutide majanduslikku tegevusvabadust piiravate seaduste kehtestamine ja kodanikuõiguste piiramine kuni kodakondsusest ilma jätmiseni. Riigivõimu mahitatud rünnakud juutide vastu kulmineerusid pogrommidega 1938. aasta novembris (nn Kristallöö). Sel ajal oli natside poliitika eesmärk sundida juudid Saksamaalt lahkuma, kuid raske oli leida riike, kes nõustunuksid neid vastu võtma. Suurel osal Saksamaa ja Austria juutidel õnnestus siiski emigreeruda.
Teise maailmasõja puhkemine 1. septembril 1939 tõi kaasa Natsi-Saksamaa juudivastase poliitika laiendamise suure juudi elanikkonnaga maadesse vallutatavas Ida-Euroopas. Juute sunniti oma riietel kandma kollast Taaveti tähte (kaks aastat hiljem rakendati seda nõuet ka Saksamaal). Poolas langesid juudid massimõrvade, kodust väljaajamise ja küüditamiste ohvriks. Saksamaa ja NSV Liidu vahelise sõja puhkemine 1941. aasta suvel tähistas juudivastase poliitika jätkuvat radikaliseerumist ja juutide süstemaatilist hävitamist. 1942. aasta jaanuaris peeti Wannsees konverents, et korraldada Saksa riiklike institutsioonide koostööd juutide hävitamisel. Konverentsi protokoll näitab, et sihikule oli võetud kogu Euroopa juudid.
Mitmel maal arenes juudivastane genotsiid samm-sammult: sundvõõrandati nende varad, nad eraldati ülejäänud elanikkonnast ja suleti getodesse ning saadeti lõpuks surmalaagritesse, mis rajati Kindralkubermangu – okupeeritud Poola territooriumile.
Saksa sõjamajandust 1942. aastal tabanud tööjõupuudus tõi kaasa muutuse. Eesmärk vabaneda juutidest püsis, kuid nende tööjõud tuli enne surma sõjalistel eesmärkidel ära kasutada. Selleks eraldati laagrites töövõimelised kinnipeetavad nõrgematest; viimased saadeti surma.
Teise maailmasõja ajal langes natsionaalsotsialistliku režiimi ohvriks hinnanguliselt 5,5–6 miljonit juuti. Saksamaa kaotus sõjas tõi toimepandud kuriteod avalikkuse ette. Holokausti ulatus ja jõhkrus vapustab maailma tänapäevani ning on märgatavalt mõjutanud kogu sõjajärgse rahvusvahelise õiguse arengut.
